Lusso Accessibile

Moto
Pühapäev, 23 August 2009 13:27

Laps on meile kõigile oodatud kingitus, võimalus, kohustus ja ülesanne. Me kõik oleme kord elus olnud lapsed ja seepärast saame endale meelde tuletada, kuidas siis kõik oli.

Inimene armastab olla otsitud ja leitud ning ka erivajadustega lapsed pole siinjuures erandid. On asju, mida ainult laps näeb ja kuuleb, seepärast ei või me selle kohta öelda, et me teame paremini.

Kellele lapsed kuuluvad? Oluline on, et lapsed kuuluksid ennekõike iseendale. Suhted täiskasvanutega peaksid olema soosivad, soojad, tundeid avaldavad, tasakaalustavad. Südameheadus on ülem kui tarkus, see on tarkuse algus.

Tulevastel Haraka Kodu noortelgi on samad vajadused kui tavalistel inimestel, kuid nad ei saa neid väljendada samal viisil.

Neil on vajadus tunda hellust ja turvatunnet, mõista teisi ja olla ise mõistetud, olla heakskiidetud, olla koos ja kuuluda kollektiivi. Neil noortel on vajadus kasutada kõiki aistinguid, vajadus õppida valitsema oma keha, liikuda ja niiviisi ka oma ümbruskonda laiendada, vajadus uurida ja katsetada, mõjutada ümbrust oma tegevusega ja näha tulemusi, vajadus teha valikuid ja tulla toime võimalikult iseseisvalt.

Tunnustatud Itaalia pedagoog Maria Montessori on öelnud, et see, mis on hea erivajadusega lapsele, on alati hea tavalisele lapsele ning erivajadusega laps teeb ainult natukene vähem kui teised. Laps on iseseisev ja loov isiksus, kes palub meilt: „Aita mul teha seda ise!” Kõikidel Haraka Kodu lastel on palju sisemist jõudu, et areneda iseendaks.

Nõustume Pipi Pikksukaga: „Ära karda, mina saan alati hakkama!” ja lisas: „Suurtel inimestel pole kunagi midagi lõbusat, neil on ainult kuhjakaupa igavat tööd.”

Aga meil, suurtel inimestel on lapsed, keda me armastame ja austame. Iga päev ei pea tegema midagi suurt aga alati võib teha midagi head!

Haraka Kodu väikesed ja suured.